Bakalaureusetöö nõuded
Bakalaureusetöö eesmärk on tõendada tudengi võimet kasutada õppeaja jooksul omandatud teoreetilisi ja metoodilisi teadmisi konkreetse teoreetilise, empiirilise või praktilise probleemi lahendamiseks. Magistrantuuri astujaile on bakalaureusetöö ettevalmistuseks magistritööle.
Töö maht
Kuna seminaritöö (5 EAP) on osa bakalaureusetööst (6 EAP), peab seminaritöö olema kokkuvõtlikul kujul, viitamise, tsiteerimise ja ümberjutustuse kaudu lülitatud bakalaureusetöö teksti. Käsikirjalise bakalaureusetöö orienteeruvaks mahuks (variandid A kuni D – vt. alt poolt) on 30–40 lehekülge autoriteksti (1,5 reavahega, Times New Roman, 12 p), millele võivad lisanduda lisad.
Bakalaureusetöö peab tõendama autori sotsiaalteadusliku analüüsi võimet, milleks on mitu erinevat võimalust. Tudeng peab valima neist võimalustest ühe ning selle nõuetekohaselt realiseerima.
A-variant
Iseseisev väikesemahuline kvantitatiiv-, kvalitatiiv-, juhtumiuuring või eksperimentaaluuring, kus on selgelt piiritletud ja konkreetne rakenduslik või tunnetuslik eesmärk, mida on võimalik realiseerida antud empiirilise materjali põhjal.
B-variant
Otsinguline uurimus (pilootuuring), mis on teoreetilise või empiirilise fookusega. Teoreetilis-metodoloogilise fookusega uuringu puhul on eesmärgiks töötada välja mingite teoreetiliste käsitluste operatsionaliseerimise skeem ning seda proovida või katsetada varasemaid operatsionaliseerimise viise uue andmestiku peal. Empiirilise fookusega uuring on uudse/originaalse/ebatavalise materjali kirjeldamise, struktureerimise ja mõtestamise katse.
C-variant
Teatud suurema uurimistöö raames kogutud empiiriliste andmete kirjeldus, mis esitab osa suuremast tööst (koos vastava probleemipüstitusega).
D-variant
Teatud protsessi või probleemi (näiteks kommunikatiivse kampaania) kriitiline analüüs vastava valdkonna teooriast lähtudes, millele lisanduvad ka asjakohased rakenduslikud järeldused.
E-variant
Ülevaade mingi protsessi või probleemi senisest teoreetilisest käsitlusest või empiirilisest uurimisest.
F-variant
Praktiline loominguline produkt (näit. probleemsaade, uuriv feature) või kommunikatsiooniprojekt (kampaania plaan, kommunikatsioonistrateegia) koos selle teoreetilise põhjenduse ja koostamise analüüsiga.
Töö struktuur ja akadeemilised nõuded
Töö struktuur varieerub vastavalt valitud žanrile. Järgnevalt on ära toodud kohustuslikud ja varieeruvad osad eri variantide puhul.
Sissejuhatus
Sissejuhatus on kohustuslik kõigi (A, B, C, D, E) variantide puhul. Sissejuhatuse eesmärgiks on tutvustada töös käsitletavate probleemide-küsimuste konteksti ning esitada töö eesmärk ning põhiprobleem. See peab andma töö lugejale selge ja ammendava ettekujutuse töö struktuurist ja laadist ning kasutatud materjalist. Sissejuhatus lõpeb töö erinevate osade lühikirjeldustega.
Töö teoreetilised ja empiirilised lähtekohad
Töö teoreetiliste ja empiiriliste lähtekohtade osa varieerub vastavalt valitud variandile:
A-variant
Teoreetiline osa peab andma 5–7 leheküljel ülevaate antud teema käsitlustraditsioonist ja defineerima põhimõisted. Ülevaatest lähtudes peab autor põhjendama oma uurimisainese valikut ja esitama uurimisküsimuse(d) või hüpoteesid.
B-variant
Antud variandi puhul moodustab teoreetiline ja metodoloogiline osa kuni 50% töö üldmahust. Autor peab kriitiliselt analüüsima senist valdkonna käsitlustraditsiooni, mis võimaldab tal põhjendada oma lähenemise või ainese uudsust ja pilootuuringu vajadust. Töö peab lõppema teoreetilis-metodoloogilise arutlusega ja hinnanguga oma otsingu tulemuslikkusele.
C-variant
Antud variandi puhul peab autor tutvustama kasutatavat andmestikku ja selle kogumise teoreetilist ja metodoloogilist tausta 4-5 leheküljel, esitama enda poolt valitud osa probleemi seade ja selgitama analüüsi põhimõtteid. Autor peab tundma lähedasi uuringuid Eestis ja mujal ning suutma oma materjali nendega võrrelda.
D-variant
Antud variandi puhul peab autor näitama oma oskust kasutada teoreetilisi kontseptsioone ja mudeleid reaalsete protsesside kriitilisel analüüsil ja probleemide lahendusteede otsingul.
Oluline on, et see variant sisaldaks analüüsitava objekti kirjeldust ja teoreetilist mõtestust. Mõtestuse osa peab sisaldama viiteid valdkonna põhilistele teoreetikutele ja empiirilistele uuringutele. Erinevalt eelnevatest variantidest on teoreetiline mõtestus kogu tööd läbiv. Seega ei ole vajalik esitada teoreetilisi seisukohti omaette struktuuriosana.
E-variant
Tööl peab olema selgelt püstitatud eesmärk, mis võib olla nii teema-, probleemi- kui autori(te)keskne. Sellest lähtuvalt on tööl ülevaateline, süstemaatiline või kriitiline iseloom. Töö peab olema valdkonna põhiautorite suhtes esinduslik. Nõutav valdkonna põhitekstide vahetu (mitte sekundaarsete allikate kaudu) kasutamine ja viitamine. Samuti on nõutav erinevate interpretatsioonide ja kriitikate tundmine ning nende võrdlemise oskus.
F-variant
Antud variandi puhul peab autor näitama oma loome- või organisatsioonilise tegevuse teoreetilis-kriitilise reflektsiooni oskust. Autor peab oskama kasutada teoreetilisi kontseptsioone ja mudeleid oma loomingu või tegevuse põhjendamisel ja analüüsil.
Töö põhitekst sisaldab konteksti, eesmärkide, sihtrühmade, vahendite ja tulemuste analüüsi ja kriitilist hindamist. Analüüs peab sisaldama viiteid valdkonna põhilistele teoreetikutele ja empiirilistele uuringutele. Erinevalt eelnevatest variantidest on teoreetiline mõtestus kogu tööd läbiv ega ole vajalik esitada omaette struktuuriosana.
Uurimisküsimused/hüpoteesid
Töö uurimisküsimused ja/või hüpoteesid on kohustuslikud variantide A, B, C puhul. Variantides D, E ja F tuleb sõnastada töö probleem ja eesmärk ja esitada need omaette struktuuriosana.
Meetod
Uuringu läbiviimiseks kasutatud meetodi peatükk on kohustuslik variantide A, B ja C puhul. Sel juhul peab teadustöös olema selgelt esitatud kasutatud metoodika kirjeldus koos viidetega asjakohasele metoodilisele kirjeldusele (k.a õpikud).
Selgesti tuleb eristada, kas kasutatakse kellegi teise metoodikat (koos vastavate viidetega) või on autor välja töötanud oma metoodika. Viimasel juhul peab väljatöötamise loogika olema selgelt ära näidatud ja põhjendatud. Töö lisa peab sisaldama kasutatud metoodika näidiseid (intervjuu kava, ankeet, kodeerimisjuhend jne.)
Variant B puhul tuleb metoodika tulemuslikkust põhjalikumalt käsitleda ka diskussiooni osas.
Sõltuvalt kasutatud meetodist peab metoodika osa sisaldama:
- Kontentanalüüsi põhikategooriate või ankeedis/intervjuus esitatud küsimuste seotust uurimisküsimustega.
- Küsitluse või kontentanalüüsi puhul peab osa sisaldama valimi kirjeldust ja nõuetekohast põhjendust.
- Metoodika osa peab andma ülevaate andmekogumise ja analüüsi protseduurist ja meetodi usaldusväärsusega seotud küsimustest (nt kas viidi läbi prooviküsitlus, proovikodeerimine ja kas tehti kindlaks kodeerimise reliaablus).
- Süvaintervjuu ja fookus-grupi puhul peab metoodika andma selge ülevaate intervjueeritavate valiku printsiipide ja leidmise protseduuri kohta ning küsitluskavas olevate küsimuste asjakohasuse kohta.
- Eksperimendi puhul tuleb esitada selge ja täpne eksperimendi ülesanne (hüpotees kausaalse seose kohta) ning eksperimendiskeem (sõltumatud ja sõltuvad tunnused).
- Diskursuseanalüüsi, semiootilise analüüsi puhul peab osa sisaldama viiteid lähteautoritele ja valitud elementide määratlemist ja põhjendamist.
Tulemused
Tulemuste esitus sõltub valitud variandist ja peab olema sellega sisulises vastavuses. Variandi A, B ja C puhul kehtivad tulemuste esitusele empiirilise sotsiaaluuringu formaalsed nõuded ja tulemused peavad olema esitatud omaette peatükkidena.
Vastavalt tulemus(t)e tüübile on soovitav järgmine esitusviis:
- Kvantitatiivse andmestiku puhul on nõutav tulemuste esitamine põhitunnuste lõikes tabelite või joonistena (kus on jaotused selgelt välja loetavad).
- Kvalitatiivse andmestiku puhul on nõutav oma väidete tõestamine tekstinäidetega (tsitaadid).
- Eksperimendi puhul peab esitus vastama teaduslikule standardile (vajalik eraldi konsultatsioon).
- Juhtumianalüüsi või kvalitatiivse protsessianalüüsi puhul on soovitav tulemused korrastada võrdluse, klassifikatsiooni, maatriksi, kronoloogia vm analüütilisel alusel.
Variantide D, E ja F puhul sõltub struktuur töö teemaarenduse loogikast, kuid peab olema läbipaistev ja liigendatud peatükkide siseselt alapealkirjadega.
Järeldused, diskussioon
Antud punkt on kohustuslik kõigi variantide puhul (A, B, C, D, E, F). Variantide A, B ja C puhul tuleb esitada põhilised järeldused uuringust kontsentreeritud kujul, küsimuste ja hüpoteeside kaupa.
- Variandi B puhul on eriti oluline välja tuua ka metoodikat puudutavad järeldused.
- Variandi D ja F puhul tuleb välja tuua praktika-kesksed järeldused.
- Variandi E puhul sisaldab osa töö kokkuvõtvaid põhiväiteid.
Diskussiooni osa võimaldab subjektiivsemat arutlust. Siin tuleb luua sild uuritud objekti ning laiema teoreetilise ja sotsiaalse konteksti vahel ning osutada antud uuringust väljajäänud olulistele uurimisprobleemidele ja töö võimalikele edasiarendustele.
Kokkuvõte
Kokkuvõte on kohustuslik kõigi (A, B, C, D, E, F) variantide puhul.
Kokkuvõte on kogu tööd refereeriv lühiülevaade, sisaldades võtmesõnu, töö empiirilise materjali kirjeldust, eesmärki ja põhitulemusi.
Summary
Inglisekeelne kokkuvõte ehk summary on kohustuslik kõigi (A, B, C, D, E, F) variantide puhul.
See hõlmab kogu tööst 1-2 lehekülge. Summary peab sisaldama töö inglisekeelset pealkirja, võtmesõnu, töö empiirilise materjali kirjeldust, eesmärki ja põhitulemusi.
Iseseisvalt kogutud andmete maht
Variant A ja B (C?) puhul on iseseisvalt kogutud empiiriliste andmete maht:
STANDARDISEERITUD KÜSITLUS
Valim peab võimaldama usaldusväärselt vastata püstitatud küsimustele. Tunnuseid peab olema piisavalt, et võimaldada analüüsi vastavalt uurimisküsimustele – järgida tuleks printsiipi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Valimi koostamine ja tunnuste hulk peab näitama autori operatsionaliseerimise oskust ja oskust oma uurimisülesanne ratsionaalselt lahendada. Metoodika ja valimi põhjendus ja kriitika on töö kohustuslikud ja hinnet mõjutavad osad. Ankeet peab olema esitatud töö lisas. Uuring peaks hõlmama minimaalselt 50 küsitletavat ja 30 tunnust.
KONTENTANALÜÜS
Valim peab võimaldama usaldusväärselt vastata püstitatud küsimustele. Tunnuseid peab olema piisavalt, et võimaldada analüüsi vastavalt uurimisküsimustele – järgida tuleks printsiipi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Valimi koostamine ja tunnuste hulk peab näitama autori operatsionaliseerimise oskust ja oskust oma uurimisülesanne ratsionaalselt lahendada. Metoodika ja valimi põhjendus ja kriitika on bakalaureuse kraadi omandamisel kohustuslikud ja hinnet mõjutavad osad. Ankeet või kooderimisjuhend peavada olema esitatud töö lisas. Uuring peaks hõlmama minimaalselt 50 tekstiühikut ja 10 kategooriat.
STANDARDISEERIMATA (SÜVA)INTERVJUUD
Andmeesituse nõuded:
- Intervjueeritute valiku strateegia selgitus, omapoolne kriitika, intervjuu eesmärgid ja/või uurijaküsimused.
- Intervjuu kava ja intervjuude transkriptsioonid tuleb esitada lisas.
- Töös tuleb selgelt esitada intervjuude kasutamise otstarbekust.
- Esitada selgelt analüüsi põhimõtted (koodid, nende tuletamise skeem).
Mida pealispindsem ja kirjeldavam on analüüs, seda rohkem peab olema läbitöötatavat materjali. Mida sügavam on analüüs, seda vähem tähtis on juhtumite endi arv.
- Semistruktureeritud informandi intervjuud – 10 intervjuud.
- Ekspertintervjuu – 3 intervjuud.
- Struktureerimata (pikad, etnograafilised) intervjuud – 4 intervjuud.
- Fookusgrupp –1 intervjuu.
- Mitmik-intervjuu – 3 intervjuud.
MONITOORING, PROTSESSI JÄLGIMINE
Konkreetse juhtumi puhul sõltub meetod jälgitava protsessi spetsiifikast. Üldisema kirjeldava küsimuse puhul – nt. teemakäsitluse muutus, maine, hoiakute muutus – peab periood olema minimaalselt aasta. Periood võib olla ära jaotatud ka pikema ajaperioodi peale, nt. igast kvartalist kuu või igast kuust nädal. Võib võrrelda 2 või enamat selgelt määratletud perioodi.
EKSPERIMENT
Meetodi osas tuleb esitada täpne eksperimendi ülesanne - hüpotees kausaalse seose kohta. Välja tuleks tuua selge eksperimendiskeem (sõltumatud ja sõltuvad tunnused). Kontrollrühmaga eksperimendi minimaalne valim 25+25 isikut.
VAATLUS, DISKURSUSANALÜÜS, SEMIOOTILINE ANALÜÜS
Andmemaht täpsustatakse teemat juhendava õppejõuga.
Hindamiskriteeriumid
Töö ülesehituse juures hinnatakse:
- Struktuuri ja kompositsiooni terviklikkust ja põhjendatust
- Püstitatud eesmärkide realiseerimist
- Järelduste sisukust ja selgust
- Metoodilist korrektsust, meetodi ja ülesande sisulist vastavust
- Ratsionaalsust ning operatsionaliseerimise oskust
- Arutluste loogilisust, sidusust ja arukust
- Keelt ja stiili
- Vormistuse korrektsust
Eri variantide hindamise põhimõtted:
- A, C-variandi puhul hinnatakse valitud analüütilise skeemi viljakust, oskust andmeid töödelda, esitada, analüüsida, näitlikustada ja järeldusi teoreetiliselt põhjendada.
- D, F-variandi puhul hinnatakse oskust siduda teooriat praktikaga.
- E-variandi puhul hinnatakse allikate ammendatus, kriitilise võrdluse oskust.
- B, F-variandi puhul hinnatakse ülesandepüstituse ja meetodi valiku reflektsioon
- E, F-variandi puhul hinnatakse üldist arutluskultuuri, mõttekäigu originaalsust ja erudeeritust.
Teema kaitsmine ja eelkaitsmine
Eelkaitsmine on kohustuslik etapp enne bakalaureusetöö kaitsmist. Eelkaitsmisele eelneb teema kaitsmine, kus kinnitatakse töö teema ja tehakse ettepanek juhendaja määramiseks.
Teema kaitsmisel esitab üliõpilane selgesti püstitatud uurimisprobleemi ja põhjendab teema tähtsust. Samuti näidatakse töö uurimismeetod, empiirilise materjali olemus. Töö teema aktsepteerimine kaitsmisel on töö eelkaitsmisele pääsemise eeltingimus.
Eelkaitsmisel otsustatakse töö põhimõtteline vastavus nõuetele, mis eeldab aga töö sisulist valmisolekut. Eelkaitsmisel esitatakse töö sarnaselt põhikaitsmisele. Juhul, kui töös on põhimõttelisi vastuolusid ja/või see on tasemelt nõrk, võidakse tööd kaitsmisele mitte lubada. Viimasel juhul selgitatakse puudujäägid, lepitakse kokku nende kõrvaldamiseks kuluva aja suhtes ning võimalusel määratakse uus eelkaitsmine.
Eelkaitsmisel on töö retsensendiks osakonna õppejõud, magistrandid, doktorandid või oma ala väljapaistvad spetsialistid. Eelkaitsmise retsensent võib, aga ei pea olema sama isik, kes tööd kaitsmisel retsenseerib. Eelkaitsmisel tehakse ettepanek töö (uue) retsensendi kohta. Ettepaneku retsensendi kohta teeb töö juhendaja. Töö retsensent kinnitatakse instituudi nõukogus.
Eelkaitsmise protseduuri tõttu järelkaitsmisi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis ette nähtud ei ole.
Bakalaureusetööde kaitsmise kord
Bakalaureusetöö kaitsmiskomisjoni kuuluvad instituudi õppejõud.
Kaitsmise protseduur näeb ette:
- komisjoni esimehe tutvustus
- töö esitlus 10 minuti jooksul
- oponendi küsimused
- kaitsja vastused oponendi küsimustele
- küsimused teistelt komisjoni liikmetelt
- kaitsja vastused teiste komisjoni liikmete küsimustele
- küsimused teistelt kohalviibijatelt
- kaitsja vastused teiste kohalviibijate küsimustele
- soovi korral sõnavõtud, kommentaarid töö juhendajalt ja/või teistelt töö tegemisega seotud isikutelt
- kaitsja lõppsõna
- komisjoni hinnang tööle
Hindamise alused kehtestab instituudi nõukogu.
Bakalaureusetöö vormistamise juhend
TÖÖ TIITELLEHT
Formaat järgigu Wordi standarddokumenti.
- Algab esimesest reast:
- Tartu Ülikool
- Sotsiaal- ja haridusteaduskond
- Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
- Paigutada vastavalt proportsioonidele:
- TÖÖ PEALKIRI
- Bakalaureusetöö
- Paigutada vastavalt proportsioonidele:
- Autori nimi
- Juhendaja nimi, akadeemiline kraad (MA, PhD)
- Viimasele ja eelviimasele reale:
- Tartu
- Aasta
Tiitellehte näidist vaata siit.
NÕUDED TÖÖ VORMISTAMISEKS
- Lehekülje formaat järgigu soovitavalt Wordi standarddokumenti
- Joondatud nii paremalt kui vasakult
- Ühepoolne väljatrükk
- Põhifont Times New Roman 12p
- 1,5 reavahe
- Pealkirju on soovitatav teha mitte üle 4 taseme
- Tiitelleht: maks 24 p
- Pealkirjad bold’is
- 1. tase: 18 p 1. taseme pealkiri peab alati algama uuelt leheküljelt
- 2. tase: 16 p
- 3. tase: 14 p
- 4. tase: 12 p
Bakalaureusetöö leheküljed peavad olema läbivalt nummerdatud (ka 2 köite puhul), tiitelleht on eristuv.
Lisad (k.a. audio- ja videokassetid) peavada olema selgelt identifitseeritavad, nummerdatud ja esitatud sisukorras.
